Jora

Tänased uudised:

Ateenas tulistati politseid AK-dest... Mis nüüd siis? Politseinikel omakorda “õigus” pool Ateenat (see, mis eelmistest punapättidest püsti jäi)  maha põletada…?

Aga ega meil siin Eestis parem ei ole – aprillimölakate kohtuprotsessist tehti tsirkus, viieaastase vanglakaristuse (IMHO absoluutne miinimum sellise taseme sigaduse puhul, arvestades riigireetmise komponendi olemasolu) asemel [L] lasti tüübid lihtsalt lahti.

Kui lisada veel Gazas toimuv kamarajura,  siis tuleb ilmselt uudiste lugemine tervistkahjustavaks tegevuseks kuulutada.

See lugu loob vist suht ohtliku pretsedendi.  Nii jõuame järk-järgult lombitaguse jaburuseni, kus õigus ei ole mitte sel, kellel tõesti objektiivselt õigus on, vaid kel on parem advokaat. Seadus, mida iga lipsustatud libedik võib omatahtsi väänata, ei ole enam seadus.

Õnneks on kommentaariumis toodud paar head näidet selle kohta, et vähemalt konkreetsel juhul ei saa ka Andmekaitse Inspektsioon üleilmse Interneti vastu.

... asjaajamisest EU moodi. Jäi silma tänu [L] PKala blogipostitusele (tänud tähelepanu juhtimast). Natuke juba vana uudis (detsembri algusest – aastalõpu kiirustamisega polnud aega väga palju ringi vaadata), aga uue aasta ning tšehhide EU eesistumise kontekstis võiks ikkagi ära mainida.

Eile vaatasin just poole pealt “Helisevat muusikat”. Seal on koht, kus üks  jobust tallalakkuja ülbab peategelasest kapteni ees oma Gauleiteri auastmega ja leiab, et too on sooritanud hirmsa kuriteo, kuna on jätnud majale Suur-Saksa riigilipu heiskamata.

Ja ennäe, see isehakanud Gauleiter on Euroopas [L] Daniel Cohn-Benditi (markantne europunane, kes loobus enda Prantsuse kodakondsusest, kuna ei tahtnud sõjaväkke  minna) näol täiesti elusast peast olemas. Täpselt samasugune Suure Venna ahtrinoolija, kes on püham kui paavst ise, vehib samamoodi Tähtsa Lipuga ja käitub parima Kominterni malli järgi. Vastik hakkab.

Ja Eesti meedia oli (ja on) absoluutselt hiirvait. Sihukesest pläkist ei tohi ju (tule taevas appi!) kirjutada.

Tegin aasta algul kokkuvõtteid ITK ITSPEA kursuse kirjatöödest. Seal peab iga tegelane kirjutama 1-2 5-10 lk kirjutist ja lisaks retsenseerima mõnd kaaskannatajat.

Paraku on kirjaoskuse keskmine tase stabiilselt alla läinud. On endiselt inimesi, kelle kirjutisi on hea lugeda – selge jutujooks, head mõtted ja korralik keeleoskus. Mitte-eesti emakeelega tudengid on natuke teine asi, seal tuleb vahel mööndusi teha – aga kõigi pärismaalaste häbiks kirjutab nii mõnigi vene kutt paremat maakeelt kui kohalikud.

Üldine tase on aga nadi. Ei jää muud üle kui küsida keskkooliõpetajate käest – mis x-valemiga need inimesed küpsuskirjandist (mida tänapäeval riigieksamiks nimetatakse) läbi pääsesid?  Lahkukirjutamine stiilis “hinna klass”, “häälestus valik”, “mini arvuti”.  Si-lõpuga mitmuse osastav vales kohas on lausa epideemia -  “autosi”,  “kontosi”,  “keresi”.  Komadest, algustähest ja muust peenemast kraamist ei maksa üldse rääkida. Kusjuures sellist teksti panevad kahjuks ka muidu aruka mulje jätvad inimesed (üldiselt on ITK-s puu peasi – popilt ja noortepäraselt kirjutatuna – väga vähe).

Tegin aasta lõpus juba ettepaneku lisada ITK I kursuse õppekavasse kohustuslik keele-, vormistus- ja esitusnõudeid tutvustav kursus. Tegelikult ei peaks kõrgkool üldhariduse praaki likvideerima, aga muud pole vist teha.

Kõigil lugejatel on käesolevaga õigus pidada end uue aastanumbri ettekeeramise puhul õnnitletuks.

Sürrakunstpilt saluudist Kakupesa akna taga

Nagu juba eespool ähvardatud, sai endale [L] fotomehest väikevenna abiga soetatud Olympus E-420 koos kahe objektiiviga. Nüüd hakkame siis pikkamööda natuke tõsisemat pilditegemiskunsti õppima (võtab ilmselt üksjagu aega, kuna väga suuri aja- ega muid ressursse sinna alla esialgu panna ei ole).

Demopildiks olgu aknal keelt limpsav Toomas Hendrik Nuustik.

Päris naljakas kampaania: “Windows: Life Without Walls”

Esimene asi on muidugi sisu – paarikümneaastase monopolistaaži ja konkurentidele häbitu sitakeeramise poolest kurikuulus firma jahub suurest vabadusest… Lubatagu naerda.

Teiseks on natuke häda selle loosungiga – kui seinu pole, miks on vaja Aknaid…?

Need kaks keel-põses lauset on juba pikka aega netis olemas olnud:

• My PC is like a tee-pee: no Windows, no Gates, Apache inside

• In a world without fences, who needs Gates and Windows?

Eile käisime Maksiga Harkujärvel jõulumissal, kutt jäi täitsa rahule.  Ära tulles pakkisin parasjagu tooli autosse, kui Andreas kogudusest tuli Maksiga juttu tegema.  Kui nime teada sai, ütles: “Ahaa, sina oledki see sell, kellest Kakk kogu aeg kirjutab!”. Nii et va samurai hakkab kuulsaks saama…

Täna tegime trenni. Võtsin oma uue Kaze ka kaasa, Maks muidugi uuris siit ja sealt ning lubas kunagi endale ka midagi sellist hankida. Trenni osas oli natuke vorm käest ära, kuna Maks oli vahepeal tõbine. See-eest hakkavad aga kooliasjad ülesmäge minema: meesterahva kohta on üksainuke “kolm” tunnistusel päris hea tulemus.

Tänane repertuaar:

• kontrollitud bokkenilöögid vastu suurt kummipalli – ühekordsed otse- ja diagonaallöögid ning hiljem kahesed seeriad

• Wing Chuni käelöögid samasse kummipalli – lõtv löök lõpus toimuva fikseerimisega (kutt kipub liiga haymakerit lööma ja läheb seejuures krampi), edaspidiseks ka 2-3 löögiga seeriad

• kerepöörded istudes klaveritooli peal, edaspidi ka keerutamistaldrikul varbseina juures püsti seistes (kõhupõike ja puusatööd tuleb veel arendada)

Vana aasta lõpus lähen uuesti kontrollima.

Täna tegi Kakk piparkooke. Noorem jõmm tuli appi ja hakkas kaunistama.  Nõnda sündis karukujulistest küpsetistest sihuke seeria:

Kahtlaselt Kaku stiilis asi… Ilmselt on kreisi huumor nakkav värk.

Meest sõnast, lindu sabast…  Sain tõlkepaki valmis, see on üleval [L] tavapärases kohas.

Diskleimer:  et tööks ülearu palju vaba aega ei olnud, võib esineda kiirustamisest tulenenud näpuvigu. Nendest võiks siis teada anda.