Üks asi on hakanud üha enam häirima. Ristiusk, nagu iga teinegi pika ajalooga usund, on oma arengu jooksul käinud läbi ka perioodidest, mida parema meelega tahaks unustada. Ristisõjad (otsapidi ka Eestisse tulek, ehkki kristlus ise oli siin juba paar sajandit varem ilma igasuguse tule ja mõõgata), tänapäeva Põhja-Iirimaa (kas pole irooniline - Euroopa rahumeelseima ristiusustamise läbi käinud maast on tänaseks saanud mõnus kont skeptikute hambus, ehkki ka siin on religioonil täita vaid kolmandajärguline kaht ajaloolist kogukonda eristav roll ja samahästi võiks eestlaste-venelaste omaaegsed vastuolud taandada "luteri-õigeusu sõjale")... Rääkimata igasugu uduvendadest, keda välismaalt meile aeg-ajalt ikka laekub ja kes jumalasõna levitamise sildi all kummalisi asju teevad - ja keda harimata eesti inime kõiki ühtedeks "usklikeks" peab.
Aga keeraks nüüd laua korraks teistpidi ja paneks peegli nina alla neile sellidele, kes kirikut ja usklikke silmakirjalikkuses ja ajupesus süüdistavad. Pilt, mis paistab, ei ole ausalt öelda ilus.
Tõsiselt kummaline on lugeda rõvedat sõimu, mis laekub mistahes kommentaarikeskuse veebiveergudele iga vähegi kristlusega seotud kirjutise peale (Delfi, Päevaleht). Tõsi, tänu mõningate lendurite vägitegudele saab tänaseks islam peaaegu sama puuga. Aga siiski... Julgeks väita, et absoluutne enamus kommenteerijaid ei jaga mitte ühestki usundist kuigi palju ja kristlusest ilmselt teatakse (senise kogemuse põhjal võin seda väita) vaid nõukogude ajast pärinevaid jaburaid müüte. Sõna võtma ollakse aga kanged.
Jääb mulje, et eesti inimene võib kuulata jutte usust ja Jumalast suhteliselt erapooletu naeratusega seni, kuni need tema mugavat elustiili ei tule häirima. Eestlase Jumal on muinasjutust tuttav Tark Mees Taskus, kes vajaduse korral välja võetakse, lakoonilises vormis taotlus esitatakse ja peale tarbe rahuldamist taskusse tagasi pannakse. Järgmise korrani.
Veel üks naljakas asjaolu - paljude kommentaatorite arust olla eestlase usuks taarausk. Küsiks siis mõne sellise inimese käest tema teadmisi selle kohta... 99% juhtudest on selle taga vaid hea vabandus mitte oma ajusid pingutada ja südametunnistust hüpnoosist äratada - pohhuist olla on ju mõnusam. Ja mis peamine - palju lihtsam.
Riiki valitseb ahnus. Narkots ja tinunn möllavad rahva seas. Pohhuismist on saanud elunorm ja vägivald eskaleerub üha vägevamalt. Head und, seltsimehed!
© 1995 -2012
Kakk