VeebiABC


< 1.3. Interneti peamised teenused | Sisukord | 3. XHTML >

2. Veeb

Käesolevas peatükis teeme lähemat tutvust veebi, tema ajaloo ja põhitõdedega.

2.1. Ajalugu ja kujunemine

Veeb sai alguse Shveitsist, kus 1989. aastal hakati Euroopa Tuumafüüsika Laboris (CERN) ühendama erinevaid teadusdokumente hüpertekstiks - tekstiks, kus mingi võtmesõna kaudu sai pöörduda teiste sellega seotud dokumentide poole. Sellega hakati siduma teisigi dokumente ja tekkis ülemaailme, akadeemilisele sfäärile suunatud infomaterjalide võrk.

Tõeline veebiplahvatus aga tekkis 1993. aastal, kui Interneti hüpertekst toodi väikearvutitele Windows-keskkonda. Varajane veebikeskkond sisaldas ainult teksti, nüüd aga avanes võimalus lisada dokumentidele pilte ja fotosid ning töötada mugavas ning tuttavas graafilises keskkonnas. Esimene spetsiaalne Windowsi veebilehitseja Mosaic saavutas suure populaarsuse, selle ületas aga veelgi tugevamalt 90. aastate esimese poole turuliider - Netscape Navigator.

PC-tarkvara pikka aega valitsenud gigant Microsoft ei osanud aga Interneti tähtsust õigeaegselt hinnata (selle asemel üritati luua omaenda võrku, Microsoft Networki) ja jäi seetõttu alguses märgatavalt "rongist maha" (1995. aastal tegeles MS oma veebilehitseja loomisega neli inimest). Seejärel aga ärgati ning suurte investeeringute ja kulutuste tulemusena töötati välja turuliidrile Netscape'ile vastukaaluks Internet Explorer, mis suutis turu 1997. aastaks praktiliselt vallutada (suuresti aitas kaasa MS monopoliseisund tarkvaraturul, mis võimaldas oma veebilehitseja jõuga läbi suruda). Netscape'i lähtekoodi avaldamine samal aastal aga lõi soodsa pinnase rea uute alternatiivsete veebilehitsejate tekkeks - mainida võib Mozillat (eriti heaks peetaks tema edasiarendust Mozilla Firebirdi), Operat, Konquerori, Galeoni jpt. Ehkki suur osa lehitsejaturust jäi IE kätte, ei saa tänaseks enam rääkida MS veebimonopolist. Ärikeelu tühistamisega 1991. aastal muutus Internet märgatavalt kommertslikumaks, muutudes oluliseks reklaami- ja äriinfokanaliks. Sellega tuli kaasa muidugi ka rida vanemaist meedialiikidest tuttavaid hädasid - tavakasutajale tuttavaim on ilmselt rämpsreklaam. Siiski on veebist tänaseks saanud äärmiselt mitmekülgsete kasutusvõimalustega meedialiik, mida pruugitakse ühiskonnaelu eri valdkondades pangandusest ajakirjanduse ja poliitikani.

2.2. Veebi tehniline külg

Veebilehed paiknevad neid maailmale edastavates arvutites ehk veebiserverites. Veebiserverite juhttarkvara ehk operatsioonisüsteemina on traditsiooniliselt tugev koht Unixil ja selle sugulastel - Microsoftil ei ole kõigile pingutustele vaatamata siin õnnestunud end maksma panna (ehkki veebiserveritarkvara on olemas kõigile uuematele Windowsi versioonidele ning neid on võimalik veebi pakkumiseks kasutada). Tuntuimaks tarkvarasüsteemiks on Apache, mis töötab nii Unixi/Linuxi kui ka Windowsi keskkonnas, Microsofti IIS turuosa jääb sellele juba märgatavalt alla.

Serverid kasutavad lehekülgede saatmiseks ja vastuvõtmist erilist süsteemi ehk protokolli (HTTP ehk HyperText Transfer Protocol - seetõttu algavad ka veebiviited päiseosaga http://). Lehekülg paigutatakse eraldi kindlaksmääratud nimega kataloogi (nimega public_html, html.docs vms - sõltub konkreetsest süsteemist ja selle häälestusest), mille lugemisõigused on ka väljaspoolt tulevatel kasutajatel (harilikult valitseb serverites range hierarhia ja kord ning teiste kasutajate "kapsamaale" kedagi ei lasta).

Veebilehefail (laiendiga kas .html või .htm) on tegelikult puhas ASCII-tekstifail, s.t. koosneb täielikult inimesele arusaadavatest sümbolitest (erinevalt paljudest programmifailidest, mille kuvamisel näeme vaid hulka arusaamatuid märke). Leheküljefail luuakse tüüpiliselt kas otse serveris (kasutades virtuaalterminaliühendust) mõne kohaliku tekstitöötlusvahendi abil või kirjutatakse valmis kuskil teises arvutis ning viiakse FTP abil serverisse. Mõlemal variandil on oma head ja vead - uue suuremahulise lehe loomist on lihtsam korraldada mõne spetsiaalse veebitegemisprogrammi abil ning see siis FTP-ga "üles riputada", samas on paarimärgilise näpuvea parandamine sageli lihtsam otse serveris.

2.3. Kirjutamata seadustest veebis

Suurem osa veebis avaldatud dokumentidest, piltidest, fotodest jms. on tehnilisest küljest igale kasutajale kättesaadavad - igaüks võib kogu soovitava materjali enda arvutisse kopeerida (on olemas tehnikaid, mis seda raskendavad, kuid siiski on enamik materjali vabalt kättesaadav). Samas eksisteerivad ka siin mõningad "ausa mängu" alla kuuluvad põhitõed.

Kõigepealt kehtivad veebis täielikult kõik Interneti üldised etiketinõuded - mida võib kokku võtta lausesse "ära tee seda, mida ei taha, et sulle tehakse". Igasugune mõnitamine, halvustamine, sõimamine ning ropendamine mõjub veebis täpselt sama räigena kui mistahes muul kujul. Lisaks kipub Internetil olema elevandi mälu - juhtum, mis tavaelus kergesti unustatakse, võib võrgus tulla hiljem väga ebasobival ajal uuesti kummitama. Mõtlematu käitumine võib sageli tuua kaasa "lollimärgi", millest vabanemine on enamasti väga keeruline. Seega - enne mõtle, siis ütle.

Nagu mistahes publikatsioonide korral, on ka veebis hukkamõistetav plagieerimine - teise inimese töö avaldamine oma nime all. Käesoleval juhul kuulub siia kindlasti teiste tehtud lehekülje serveerimine omaenda tööna, kuid plagiaadina võib võtta ka teise lehekülje salvestamist ja ülespanekut oma serverisse, selleks eelnevat luba küsimata. Veebigraafika on üldiselt vabalt kasutatav, kuid selle kopeerimine kohtadest, kus see on ühemõtteliselt kuulutatud eraomandiks, on samuti üleastumine.

Ehkki veeb on järjest rohkem leidnud kasutust marketingikanalina, ei suhtu kõik võrgukodanikud sellesse kaugeltki hästi. Eriti vihastab paljusid kasutajaid suur ja karjuv reklaam, mis on riputatud mingi kasuliku teenuse külge - risustab ekraani ja muudab lugemise aeglasemaks. Seega julgeks soovitada - läbimõtlemata ja eba­professionaalselt koostatud veebireklaam mõjub soovitule risti vastupidiselt.

Ja lõpuks tasub meeles pidada kuldset mõtet - kui midagi öelda pole, ole parem vait. Liiga palju on veebilehti, millel tegelikult puudub igasugune mõte. Veel ühte juurde tekitada oleks ilmselge rumalus.


< 1.3. Interneti peamised teenused | Sisukord | 3. XHTML >

Copyright © 2003-2019 Kaido Kikkas.
Käesoleva dokumendi paljundamine, edasiandmine ja/või muutmine on
sätestatud GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsiga (versioon 1.2 või uuem).
Litsentsi ingliskeelne täistekst