VeebiABC


< Saateks | Sisukord | 1.2. Aadressid >

1. Internetist üldisemalt

Ehkki käesolev materjal keskendub veebile, on see siiski vaid üks osa laiemast, Internetiks nimetatavaks nähtusest. Seetõttu on järgnevalt toodud väike ülevaade Internetist kui tervikust - olgu see siis lugejale uueks teadmiseks või kordamiseks.

1.1. Mis ta siis on?

Internet on lai mõiste, tähendades tegelikult võrkude võrku - paljusid väga erineva suuruse ja struktuuriga, üle maailma laiali pillatud arvutikooslusi, mis on kindlate reeglite ja vahendite abil üksteisega ühendatud ning võimaldavad info liikumist ühest osavõrgust teise. Erinevalt "väikestest" arvutivõrkudest ehk kohtvõrkudest (kontori võrk, arvutiklass) puudub Internetil tervikuna range struktuur ja ka kindel keskus - ei ole olemas teiste tööd juhtivaid ja kontrollivaid keskarvuteid, ehkki on olemas võimsamad masinad, mille teenuseid teised väiksemad saavad kasutada. Selline struktuuriline hajusus on pärit Interneti algaegadest, mil tollane Interneti eelkäija ARPAnet oli rangelt sõjaline sidesüsteem, mis pidi suutma jätkata tööd ka peale mitmete oma komponentide väljalangemist.

Internetti on ühendatud väga erineva võimsusega ning väga erinevat tüüpi arvuteid alates pisikesest pihuarvutist ja lõpetades toasuuruste "jõumeestega". Ühiseks nimetajaks on sellel kirjul seltskonnal TCP/IP - andmesideprotokoll ehk reeglite süsteem, mis määrab kindlaks, mil viisil ja millises järjestuses infot edastatakse. Interneti liinides jookseb n.ö. puhas info, mis ei sõltu konkreetsest arvutitüübist. Tüüpiliselt käib Internetti minev info (näiteks elektronpostiga saadetud kiri) enne "torustikku laskmist" läbi mitmete seadmete, mis teisendavad selle üldkasutatavale kujule ja lisavad saatja ja saaja asukohta puudutavad andmed. Nii võib toimuda häireteta side väga erinevate arvutite vahel, kuna Internetis nad "räägivad samas keeles".


< Saateks | Sisukord | 1.2. Aadressid >

Copyright © 2003-2019 Kaido Kikkas.
Käesoleva dokumendi paljundamine, edasiandmine ja/või muutmine on
sätestatud GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsiga (versioon 1.2 või uuem).
Litsentsi ingliskeelne täistekst