VeebiABC


< Internetist üldisemalt | Sisukord | 1.3. Interneti peamised teenused >

1.2. Aadressid

Kellegi leidmiseks meid ümbritsevast maailmast peame reeglina teadma tema aadressi. Ka Internetis on igal arvutil oma unikaalne aadress, mille abil teda eristatakse (on olemas mõned erijuhud, nendest allpool). Internetiga veidi kokku puutunud inimene teab E-postiaadresse (kujul keegi@kuskil.arvutis) või ka veebiaadresse (nagu http://www.neti.ee) Peab ütlema, et need ei ole siiski n.ö. päris arvutiaadressid, vaid nende paremaks meeldejätmiseks loodud alternatiivkujud ehk pseudonüümid. "Päris" arvutiaadressi nimetatakse Internetis IP-numbriks (IP ehk Internet protocol on masinatevahelist suhtlemist korraldava süsteemi nimi). IP-numbrite süsteem on käesoleva materjali loomise ajal muutumas ja korraga kehtib kaks süsteemi:

  1. IPv4 (versioon 4) - võeti kasutusele 1973. aastal ja on käesoleva materjali kirjutamise hetkel veel valdav, kuid probleemiks hakkab muutuma Interneti "ülerahvastatus" ja sellest tulenev aadresside nappus. IPv4 aadress koosneb neljast kuni kolmekohalisest omavahel punktidega eraldatud numbrist (võimaldab luua kuni 2 astmes 32 ehk umbes 4,3 miljardit aadressi). Näiteks Tallinna Tehnikaülikooli Arvutuskeskuse üks keskarvuteid asub aadressil 193.40.254.226
  2. IPv6 (versioon 6) on loodud leevendamaks aadressinappust (võimaldab 2 astmes 128 aadressi) - siin koosneb aadress kuuest kuni neljakohalisest, koolonitega eraldatud kombinatsioonist, kus võib kasutada nii tähti kui numbreid. Näiteks Elioni IPv6-võrgu veebiserveri http://www.ipv6.estpak.ee aadress on 2001:7d0::201:2ff:fe75:d958 .

Igal aadressil on aga tavaliselt ka "inimlikum" kuju, kus igale numbrile vastab mingi sõna või tähekombinatsioon - tavaliselt mõeldaksegi Interneti aadressi all just sellist aadressikuju. "Inimliku" aadressi vastavusseviimiseks IP-aadressiga on võrgus olemas eraldi arvutid - nimeserverid. Sisuliselt annab meie arvuti sisestatud "inimliku aadressi (näiteks http://www.neti.ee) edasi nimeserverile ning saab sealt vastu selle arvuti reaalse IP-aadressi.

"Inimlik" aadress on üldiselt koostatud samadel alustel kui harilik postiaadress. Näiteks:


marvin.cc.ttu.ee

sisaldab endas arvuti nime (marvin), alamvõrgu või piirkonna (cc - Computing Centre; siin TTÜ Arvutuskeskus), laiema võrguosa ehk domeeni (ingl.k. domain; ttu - Tallinn Technical University ehk TTÜ - tänaseks on TTÜ ingliskeelne nimi küll Tallinn University of Technology, ent domeen on jäänud samaks) ja riigi (ee - Eesti). Seega saame tavalise aadressiga võrreldava aadressi:

Marvin, Arvutuskeskus, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti

Aadressi eri silbid vastavad Interneti alamvõrkudele, mida nimetatakse domeenideks. Toodud näites on .ee 1. astme domeen (Eesti võrk), .ttu.ee 2. astme domeen (TTÜ võrk) jne. Domeeninimede jaotamiseks on olemas eraldi organisatsioonid, kuid viimasel ajal on võimalik endale meeldivat domeeninime vastavate firmade kaudu lihtsalt rentida (tüüpiliselt 1-2 aastaks). Siiski kehtivad siin mõningad piirangud, mis on riigiti erinevad.

Paljud riigid ei luba kasutada oma riigidomeeni välismaal paiknevatel serveritel. Kohates .fi -lõpuga aadressi, võime olla kindlad, et see arvuti asub Soomes. Samas on olemas n.ö. mugavusdomeene (sarnaselt "mugavuslipuga" laevanduses - rida riike lubab teatava tasu eest oma lipu all sõita suvalise riigi laevadel) - paljud väikeriigid võimaldavad kindla tasu eest registreerida oma domeeni alla suvalises maakera punktis paikneva arvuti. Nii teevad head äri väikeriigid, kelle domeeninimi annab koos eelnevate aadressiosadega mingi meeldejääva kombinatsiooni - näiteks Tonga Kuningriigi .to-domeen annab aadressid go.to ja welcome.to, Eurovisiooni lauluvõistlusel kasutatud domeen http://www.eurovision.tv on aga Tuvalu riigidomeeni all).

Teisalt näiteks ei saa Eestis ja mitmetes teistes riikides eraisik endale .ee alla teise astme domeeni (http://www.minunimi.ee) - selleks peab olema juriidiline isik (või käibemaksukohuslasest FIE). Eraisik saab taotleda kolmanda astme domeeni .pri.ee alla (http://www.minunimi.pri.ee).

Eraldi teema on USA kui Interneti sünnimaa aadressid. Nimelt ei osatud seal omal ajal ette näha võrgu muutumist rahvusvaheliseks ja viimaseks silbiks jäeti asutuse tüübitähis (ka .us -domeen on olemas, kuid see on jäänud kuni viimase ajani küllalt vähekasutatavaks). Nende domeenide puhul on aga areng toimunud kahes suunas - mõned on jäänud kitsalt USA-siseseks, teistest on aga saanud ülddomeenid, mida võib sarnaselt mugavusdomeenidega mõõduka tasu eest kasutada igaüks.

USA-spetsiifilisteks on jäänud:

Neid domeene kasutatakse paljudes riikides, sh. ka Eestis, samas tähenduses, kuid teise astme domeenidena (http://www.mil.ee, http://www.gov.ee).

Ülddomeenideks on muutunud:

Hilisemast ajast pärinevad veel kolm ülddomeeni:

Suurbritannia kasutab tüübitunnust 2. astme domeenis, 1. aste on sarnaselt teiste riikidega riigikood .uk. Levinumad domeenid on .ac.uk - academic community ehk haridussfäär, .co.uk - commercial (või ka company) ehk äriettevõte ning .org.uk - organization ehk (tavaliselt) mittetulundusühing.


< Internetist üldisemalt | Sisukord | 1.3. Interneti peamised teenused >

Copyright © 2003-2019 Kaido Kikkas.
Käesoleva dokumendi paljundamine, edasiandmine ja/või muutmine on
sätestatud GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsiga (versioon 1.2 või uuem).
Litsentsi ingliskeelne täistekst